Inglise noolemängu ehk DARTSi juured ulatuvad päris kaugele minevikku – esimesed teadaolevad andmed sellest on pärit 14.- st sajandist. Loomulikult on tõsine erinevus tollastes ja tänapäevastes võistlusvahendites, kuid soov silma ja käe kooskõla täpsus proovile panna on säilinud.

Dartsi võib pidada üheks demokraatlikumaks sportlikuks tegevuseks, kuna märklaua kaugus viskejoonest (2,37 meetrit) lubab seda harrastada east ja soost hoolimata praktiliselt võrdsetel tingimustel. (Vaata lauapaigaldust)

Eestis võib dartsi algusajaks lugeda hiliseid 80-ndaid. Esimene nooleklubi HÄRJASILM DARTS loodi novembris 1997, eestvedajateks Tiit Haidak, Ahto Härm, Indrek Kalgan, Tõnno Tõrs ja Ilpo Kivistö Soome Vabariigist. Soomlastele on Eesti noolemäng päris palju tänu võlgu eelkõige pääsu eest rahvusvahelistele turniiridele nagu NORDIC CUP ja EUROPA CUP, kus sai jõudu katsuda ka dartsimaailma vägevatega. Need jõuproovid lõppesid küll peaasjalikult tõdemusega, et meil on veel pikk tee käia maailmatasemeni jõudmiseks.

Paremaks ja jõukohasemaks võistlustandriks said meie noolerüütlitele Läti ja Leedu korraldatud turniirid, milledelt on eestlaste auhinnakappidesse toonud päris mitmeid trofeesid meestest Tiit Haidak, Mati Leis, Meelis Aule ja naistest Triin Timmermann ning Reili Roodla.

Aastal 1999 loodi Tallinnas järgmine klubi - Karja Kelder Darts, mis nimetati edaspidi Tallinn Darts Spordiklubiks. See klubi on toonud noolemängu juurde palju tänaseid tegevmängijaid.

Suurem samm organiseeritud tegevuse suunas sai tehtud 2004. aastal kui registreeriti klubi Pärnus ja klubide ühendus EESTI DARTSI LIIT, mille esimeseks presidendiks sai Mati Leis. Liidu korraldusel on läbi viidud mitmeid rahvusvahelisi turniire sh ka Eesti lahtised meistrivõistlused.

Edaspidi on Eesti Dartsiliidu peamisteks eesmärkideks laiendada ala kõlapinda eestimaalaste hulgas ja muuta Eesti lahtised meistrivõistlused rahvusvahelise dartsiliidu poolt hinnatavaks suurturniiriks.